Resumen del episodio
Tere hea Elulabori kuulaja! Tänases saate salvestuseks võtsin ette 18 km sõidu Rakverest ida suunas, Kunda jõe lähedale, kus metsaservas elab mu hea kolleeg. Kui öelda tema kohta lihtsalt geograafia- ja inimeseõpetuse õpetaja, jääb väga palju ütlemata. Ta õpetajatee algas juba 1989. aastal pisikeses Lilli algkoolis, Läti piiri lähedal, kus ta oli nelja klassi peale ainus õpetaja. Õpetada tuli sõna otseses mõttes kõike. Hiljem tõi elu ta Rakverre ning täna töötab ta Rakvere Vabaduse Koolis. Loodus on teda saatnud aga palju kauem kui õpetajaamet. Juba lapsena kogus ta vanaema õpetusel taimi ja liblikaid, käis bioloogiaolümpiaadidel ja loodussõprade laagrites ning õppis märkama looduses asju, millest teised sageli lihtsalt mööda kõnnivad. Räägime sellest, kuidas on kool ja õpilased ligi nelja aastakümnega muutunud, miks õpetaja peab ka ise kogu aeg õppima ja katsetama, mida õpetavad Rakett69 laagrid ning miks võivad endise õpilase sõnad aastakümneid hiljem olla õpetajale olulisemad kui ükskõik milline ametlik…
Tere hea Elulabori kuulaja! Tänases saate salvestuseks võtsin ette 18 km sõidu Rakverest ida suunas, Kunda jõe lähedale, kus metsaservas elab mu hea kolleeg. Kui öelda tema kohta lihtsalt geograafia- ja inimeseõpetuse õpetaja, jääb väga palju ütlemata. Ta õpetajatee algas juba 1989. aastal pisikeses Lilli algkoolis, Läti piiri lähedal, kus ta oli nelja klassi peale ainus õpetaja. Õpetada tuli sõna otseses mõttes kõike. Hiljem tõi elu ta Rakverre ning täna töötab ta Rakvere Vabaduse Koolis. Loodus on teda saatnud aga palju kauem kui õpetajaamet. Juba lapsena kogus ta vanaema õpetusel taimi ja liblikaid, käis bioloogiaolümpiaadidel ja loodussõprade laagrites ning õppis märkama looduses asju, millest teised sageli lihtsalt mööda kõnnivad. Räägime sellest, kuidas on kool ja õpilased ligi nelja aastakümnega muutunud, miks õpetaja peab ka ise kogu aeg õppima ja katsetama, mida õpetavad Rakett69 laagrid ning miks võivad endise õpilase sõnad aastakümneid hiljem olla õpetajale olulisemad kui ükskõik milline ametlik…
Episodios
18 Eve Raja: õpetaja, kes õpetab märkama
EscuchadoTere hea Elulabori kuulaja! Tänases saate salvestuseks võtsin ette 18 km sõidu Rakverest ida suunas, Kunda jõe lähedale, kus metsaservas elab mu hea kolleeg. Kui öelda tema kohta lihtsalt geograafia- ja inimeseõpetuse õpetaja, jääb väga palju ütlemata. Ta õpetajatee algas juba 1989. aastal pisikeses Lilli algkoolis, Läti piiri lähedal, kus ta oli nelja klassi peale ainus õpetaja. Õpetada tuli sõna otseses mõttes kõike. Hiljem tõi elu ta Rakverre ning täna töötab ta Rakvere Vabaduse Koolis. Loodus on teda saatnud aga palju kauem kui õpetajaamet. Juba lapsena kogus ta vanaema õpetusel taimi ja liblikaid, käis bioloogiaolümpiaadidel ja loodussõprade laagrites ning õppis märkama looduses asju, millest teised sageli lihtsalt mööda kõnnivad. Räägime sellest, kuidas on kool ja õpilased ligi nelja aastakümnega muutunud, miks õpetaja peab ka ise kogu aeg õppima ja katsetama, mida õpetavad Rakett69 laagrid ning miks võivad endise õpilase sõnad aastakümneid hiljem olla õpetajale olulisemad kui ükskõik milline ametlik…
17 Erkki Leek: kuidas üks mees oma elu hobidega põnevamaks teeb
EscuchadoTänase külalise puhul on päris keeruline otsustada, millisest otsast alustada. Kas mehest, kes on üle kahekümne aasta tegelenud omavalitsustes planeeringutega, või mehest, kes jookseb poolmaratone, on teinud Ironmani, olnud korvpallitreener ja lauakohtunik ning istub vabal hetkel Kawasaki selga? Või alustame hoopis filmidest? Meid Erkkiga ühendavadki päris paljud filmivõtted ja ühised mälestused ning seetõttu läheb tänane jutuajamine kohati päris korralikult filmimaailma telgitagustesse. Räägime ametnikutööst, spordist, korvpallist, taustanäitlemisest, filmivõtetel passimisest ja sellest, miks on inimesele vahel lihtsalt vaja oma igapäevasest rutiinist välja astuda. Minu tänane vestluskaaslane on Erkki Leek. Head kuulamist!
16 Merje Poom: kuidas ideest saab ettevõtmine ja ettevõtmisest elutöö
EscuchadoTänase külalise puhul tekib mul kõigepealt küsimus, kuidas ma alles nüüd temani jõudsin. Me tunneme teineteist juba aastakümneid ning selle aja jooksul oleme jõudnud koos teha poisteklubi, tantsukooli ettevõtmisi, kontserte, videosid ja veel terve hulga projekte, millest osa tuleb alles jutu käigus endalegi uuesti meelde. Ta on üks neist inimestest, kelle puhul tundub, et ööpäevas peab olema rohkem kui kakskümmend neli tundi. Ta on tantsuõpetaja, ettevõtja, kultuurikorraldaja, lasteaedade looja, ürituste korraldaja ja veel palju muud. Ning kui midagi vajalikku pole olemas, siis on tema lahendus üsna lihtne – tuleb see ise teha. Räägime sellest, kuidas ühest tantsukoolist kasvas aastakümneid kestnud ettevõtlus, miks tants võib olla üks parimaid teraapiaid ning kuidas kõige selle tegemise keskel mitte iseennast ära kaotada. Jõuame ka vaimsete praktikate, „Kuninganna ärkamise“, elu õppetundide, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste ning selleni, miks vahel tuleb osata ka lihtsalt olla. Minu tänane vestluskaaslane on…
15 Marge Niller: elu laulude, mere ja heade inimeste keskel
EscuchadoTänane saade viib meid Karepale. Siia, Kalame tallu ehk Richard Sagritsa majamuuseumisse – paika, kus kohtuvad meri, männimets, kunst ja inimesed. Minu tänane külaline on inimene, kelle elu on saatnud muusika juba lapsepõlvest peale. Ta on laulnud ansamblites, esinenud koos Bonzo, Nipi ja Curly Stringsi muusikutega, loonud ise muusikat ning olnud aastaid seotud Karepa kultuurieluga. Aga kõige rohkem jäi mulle meie vestlusest kõlama tema loomulikkus – ta ei püüa olla keegi teine kui ta ise. Räägime lapsepõlvest Ida-Virumaal, muusikast, sõpradest, juhustest, mis on elu suunda muutnud, ning sellest, miks Karepa on koht, kuhu inimesed ikka ja jälle tagasi tulevad. Minu tänane vestluskaaslane on Marge Niller. Head kuulamist!
14 Joonas Tartu: hea juht loob võimalusi teistele
EscuchadoTänane saade viib meid Tallinnasse, Kino Artisesse – paika, mis on Eesti filmimaailmas hästi tuttav. Aga seekord ei räägi me niivõrd filmidest endist, vaid inimestest, kes aitavad kultuuril sündida ja areneda. Minu tänane vestluskaaslane on inimene, kelle teekond on viinud ta juristiametist Rakvere Teatri juhiks, sealt Eesti Noorsooteatrisse ning nüüd juba Eesti filmivaldkonna järgmisi suuri samme ette valmistama. See vestlus ei ole ainult teatrist ega kinost. See on lugu usaldusest, meeskonnatööst, julgusest ning sellest, kuidas üks hästi toimiv organisatsioon tegelikult sünnib. Minu tänane külaline on Joonas Tartu. Head kuulamist!